Hindamisjuhend

                       

A. Haava nim Pala Kooli hindamisjuhend

Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas fikseeritud nõutavatest teadmistest ja oskustest. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtub kool kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1. toetada õpilase arengut;
2. anda tagasisidet õpilase õpiedukuse kohta;
3. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada edasise haridustee valikut;
4. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. 

2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. 

1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
2. Õppetrimestrite õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde plaan on nähtav e-koolis. Kirjalikke tööde tulemustest teavitatakse õpilasi hiljemalt 7 tööpäeva peale töö sooritamist.
3. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
4. Õpilane ja vanem jälgivad hindeid e-koolis.
5.  8. klassi õpilased koostavad loovtöö vastavalt sügisel kinnitatud teemale.
6.  Vabariiklikud eksamid ja tasemetööd toimuvad vastavalt haridusministri määrusele.
7.  1.-9.  klassi õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis.
8.  Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
9. Hindamisel viie palli süsteemis:

 (1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
 (2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;   
 (3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;    
 (4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
 (5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

10. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
11. Õpetajad kannavad hinded e-kooli. Suulise töö eest saadud hinne kantakse e-kooli samal päeval, kirjalike tööde hinded 7 nädalapäeva jooksul.
12. Lihtsustatud õppekava järgi ja riiklikus õppekavas vähendatud õpitulemustega järgi  õppijad hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas sätestatule.
13. Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid. Sõnalise hindamise põhimõtted sätestatakse toimetuleku õppekavas.
14. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
15. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk". Tuvastatud plagiaadi puhul hinnatakse õpilase töö hindega nõrk, võimaluseta tööd uuesti sooritada.
16. Tehisintellekti rakendamine õppetöös toimub õpetajaga kokkuleppel.
17. Õpilase kujundava hindamise ühe vahendina kasutatakse koolis arenguvestlust, kus oluline osa on ka õpilase enesehindamisel. Arenguvestluse tarbeks kogub klassijuhataja tagasisidet ja hinnanguid õpilase kohta kõikidelt aineõpetajatelt vastavalt A. Haava nim Pala Kooli arenguvestluse korrale.

 3. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine

1.  Kui õpilasel on sooritamata hindeline töö, märgib õpetaja e-kooli hüüumärgi „!“.
2.  Õpilane on kohustatud sooritama tegemata töö 10 õppepäeva jooksul. Kui 10 tööpäeva jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole erandolukorrast teada antud, muudab õpetaja e-koolis märke „!” hindeks „1” ja seda ei saa enam parandada. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta tegemata tööd enam sooritada.
3. Õpilane on kohustatud uuesti sooritama mitterahuldavale hindele tehtud töö 10 tööpäeva jooksul. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta parandada hindele „2“ või „1“ tehtud tööd.

4. Kui õpilane puudub pärast töö hindele „2” või „1” sooritamist kahe nädala jooksul koolist mõjuvatel põhjustel ja soovib oma eelnevalt saadud mitterahuldavat hinnet parandada, on ta kohustatud aineõpetajale sellest kahe nädala jooksul teada andma. Sellisel juhul lepitakse aineõpetajaga erandkorras kokku hilisem järeltöö aeg.

5. Järeltööd on võimalus teha üks kord.

6. Kui õpilane ei ilmu aineõpetajaga kokku lepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea õpetaja    enam uut järeltöö aega võimaldama.

7. Järele vastatud töö hinne ilmub e-koolis tärniga „*“. See tähendab, et õpetaja muudab algse hinde ning asendab selle järeltöö hindega ning järeltöö hinne ilmub koos tärniga. Näide: õpilane saab töö hindeks „2“, õpilane sooritab järeltöö ning saab hindeks „4“, õpetaja muudab hinde „2“ hindeks „4“ ning see ilmub e-koolis automaatselt koos tärniga

„4*“.

8. Tegemata kodust tööd võib hinnata hindega „1“ ja õpetaja ei pea õpilasele hinde  parandamist võimaldama.

9. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „1“. Järele ei saa vastata hinnet „1”, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise tõttu.

4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

1. 1. – 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaineskokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Vanematel on võimalik õpilaste õpitulemustest tagasisidet saada igapäevaselt         e-kooli kaudu ning trimestri lõpus e-koolis ja pabertunnistusel.

2. Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud vähemalt kolme hinde alusel, millest kaks on kontrolltööde või arvestuse hinded. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3. Õppeaines, mida on õppekava järgi ettenähtud õppeaastas kokku üks kursus ehk 35 tundi, on aineõpetajal õigus välja panna kokkuvõtva hindena kursusehinne. See tähendab, et kokkuvõttev hinne pannakse välja pärast kursuse ehk 35 tunni lõppemist kursuse jooksul saadud hinnete alusel ning aastahinne moodustub kursuse hinde põhjal. Aineõpetaja teavitab õppeperioodi alguses õpilasi, kas hinnatakse kursuse või trimestrite alusel.

4. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud hinne välja panemata, koostab kool selles õppeaines individuaalse õppekava või määrab mõne muu tugisüsteemi

(nt õpiabi, pikapäevarühm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

6. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".

7.  Kool paneb 2025. aastal  9. klassi õpilastele aastahinded välja hiljemalt 1. juunil, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

8. Lihtsustatud õppekavaga õpilased sooritavad 9.klassi lõpus koolieksamid eesti keeles, matemaatikas ja vabalt valitud aines.

9. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jätab kool õpilase täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi kahe nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu. Kool jätab õpilase täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk". Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab vastava aine õpetaja. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendavale õppetööle ei jäeta, kui õpilane on kolmanda trimestri lõpuks sooritanud positiivsele hindele kokkuvõtva töö vastavas aines või rakendatud tugisüsteemid on andnud tulemusi.

10. Kool jätab õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu toob oma otsuses välja kaalutlused, millest tulenevalt on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

12. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

13. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab kooli õppenõukogu. Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

    Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul,

       kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi

       üleviimise ajas.

14. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane nendes õppeainetes, milles tema poolt õppekava omandatus ning teadmised ja oskused on vastavad hindele „nõrk“ või „puudulik“ või on jäänud hindamata. Täiendava õppetöö sisu ja ajakava kohta koostatakse aineõpetaja poolt kinnitatud plaan.

15. Kõik täiendavale õppetööle jäetud põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi olenemata täiendavas õppetöös saavutatud tulemustest.

16. Kooli õppealaste kohustuslike dokumentidel kasutatakse järgmisi tähistusi:

      PÕK-põhikooli riiklik õppekava; LÕK - põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava; IÕK -

      individuaalne õppekava; I, II, III - trimestrid; A - aastahinne; KA - kooliastmehinne; ÜE -

       üleminekueksami hinne, LE lõpueksami hinne; T - täiendava õppetöö hinne.

5. Põhikooli lõpetamine

1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” viimane aastahinne või kes on kuni kaks lõpueksamit sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid koolieksamina või eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6. Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.
    

6. Käitumise ja hoolsuse hindamine

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

Aineõpetajad panevad trimestri lõpus hoolsuse ja käitumisehinded e-kooli, mille põhjal saab klassijuhataja kujundada käitumise-ja hoolsusehinded, hinne ei kujune keskmise hinde alusel, klassijuhatajal otsusel on suurem osakaal.

Kirjalikku tagasisidet antakse vanematele trimestri lõpus.

Käitumist ja hoolsust hindab kool hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

1. Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt igas olukorras.
2. Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
3. Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4. Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid. "Mitterahuldava" käitumishinde otsustab õppenõukogu. Õppenõukogu koosolekul osalevad õpilase "mitterahuldava" käitumise arutamisel õpilane ja lapsevanem (eestkostja). Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest. 
5. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. 

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppetöösse ja tema kohusetundlikkus ning järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

1.  Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppetöösse alati kohusetundlikult ja õpib võimetekohaselt.
2. Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse kohusetundlikult.
3. Hoolsushinde "rahuldav" saab õpilane, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid ei ole järjekindel.
4. Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt ja suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult.
5. Käitumise ja hoolsuse hinde märkimisel kasutatakse järgmisi tähistusi: 

E - eeskujulik; H - hea; R - rahuldav; MR - mitterahuldav.

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
 

7. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

1. Teavitamisel juhindutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 55 sätestatust. Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub kooli kodukorras sätestatud kordade kohaselt.
2. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse individualiseeritud õpet. Vajadusel tehakse koostööd Rajaleidja  keskuse spetsialistidega.
3. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
4. Kool korraldab koostöös Töötukassaga õpilaste karjäärinõustamise.
5. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid ja hindamise korraldus tehakse õpilasele teatavaks õppetrimestri algul.