Hindamisjuhend

A. Haava nim Pala Kooli hindamisjuhend

Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riikliku õppekava alusel koostatud kooli
õppekavas fikseeritud nõutavatest teadmistest ja oskustest. Käitumise ja hoolsuse hindamisel
lähtub kool kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada edasise haridustee valikut;
4) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse
tegemiseks. Hindamise eesmärgiks on anda õpilastele tagasisidet riiklikus õppekavas
ettenähtud õppeainete ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste tasemes.

2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Õppetunni vältel saab õpilane
enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate
teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja
läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et
toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib
juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
2) Õppetrimemestrite õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde
(kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde
plaan on nähtav e-koolis. Kirjalikke tööde tulemustest teavitatakse õpilasi hiljemalt 7 päeva
peale töö sooritamist.
3) Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine
nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

4) Õpilane ja vanem jälgivad hindeid e-koolis.
5) 8. klassi õpilased koostavad loovtöö vastavalt sügisel kinnitatud teemale.
6) Koolisisesed kokkuvõtvad komplekstasemetööd toimuvad 4., 5., 7. ja 8. klassis
aprillis. Kooli üleminekueksamid toimuvad 5. - 8. klassis sügisel õppenõukogu poolt
määratud õppeaines maikuu jooksul vastavalt üldtööplaanile. Vabariiklikud eksamid ja
tasemetööd toimuvad vastavalt haridusministri määrusele.
7) 1.-9.klassi õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis.
(1) Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või
praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on
vaadeldaval perioodil või vaadeldava temaatika täiel määral õppekava nõuetele vastav või
ületavad neid. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse
õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90 - 100% maksimaalselt võimalikust
punktide arvust.
(2) Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpitulemust, kui see on vaadeldaval perioodil
või vaadeldava temaatika õpitulemuse saavutus, kui saavutused on üldiselt õppekava
nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse
hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on
saanud 75 - 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(3) Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt
õppekava nõuetele
vastav ning õpitulemused vaadeldaval perioodil või vaadeldava temaatika puhul võimaldavad
õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel
edasisel õppimises ja edasises elus. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,
hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õpilane on saanud 50 - 74% maksimaalselt
võimalikust punktide arvust.
(4) Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava
nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Õpilaste areng vaadeldava perioodi või
vaadeldava temaatika õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda raskusteta
hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õpilane on saanud 20 - 49%
maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
(5) Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava
nõuetele. Saavutatud õpitulemused vaadeldava perioodi ja vaadeldava temaatika õpitulemuste
saavutus ei võimalda oluliste raskusteta hakkama saamist edasisel õppimisel või edasises elus
ning

õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse
punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1", kui õpilane on saanud 0 - 19%
maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6) Õpetajad kannavad hinded e-kooli. Suulise töö eest saadud hinne kantakse e-kooli
samal päeval, kirjalike tööde hinded 7 tööpäeva jooksul.
7) Lihtsustatud õppekava järgi ja riiklikus õppekavas vähendatud õpitulemustega järgi
õppijad hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas sätestatule.
8) Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel
ainult sõnalisi hinnanguid. Sõnalise hindamise põhimõtted sätestatakse toimetuleku
õppekavas.
9) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või
selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja
panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
10) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase
poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust
või selle tulemust hinnata hindega "nõrk". Tuvastatud plagiaadi puhul hinnatakse õpilase töö
hindega nõrk, võimaluseta tööd uuesti sooritada.
Õpilase kujundava hindamise ühe vahendina kasutatakse koolis arenguvestlust, kus oluline
osa on ka õpilase enesehindamisel. Arenguvestluse tarbeks kogub klassijuhataja tagasisidet ja
hinnanguid õpilase kohta kõikidelt aineõpetajatelt vastavalt A. Haava nim Pala Kooli
arenguvestluse korrale.

3. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine
1) Kui õpilasel on sooritamata hindeline töö, märgib õpetaja e-kooli hüüumärgi „!“.
2) Õpilane on kohustatud sooritama tegemata töö kahe nädala jooksul.
3) Tegemata tööd käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha üks kord. Kui kahe
nädala jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole
erandolukorrast teada antud, muutub e- koolis märge „!” hindeks „1” ja seda ei saa enam
parandada. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta
tegemata tööd enam sooritada.
4) Kui õpilane on puudunud koolist põhjuseta, siis ei pea õpetaja õpilasele
järeltööd võimaldama. Tegemata töö hinnatakse hindega „1“.

5) Õpilane on kohustatud uuesti sooritama mitterahuldavale hindele tehtud töö kahe
nädala jooksul. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta
parandada hindele „2“ või „1“ tehtud tööd.
6) Kui õpilane puudub pärast töö hindele „2” või „1” sooritamist kahe nädala jooksul
koolist mõjuvatel põhjustel ja soovib oma eelnevalt saadud mitterahuldavat hinnet
parandada, on ta kohustatud aineõpetajale sellest kahe nädala jooksul teada andma. Sellisel
juhul lepitakse aineõpetajaga erandkorras kokku hilisem järeltöö aeg.
7) Järeltööd on võimalus teha üks kord.
8) Kui õpilane ei ilmu aineõpetajaga kokku lepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea
õpetaja enam uut järeltöö aega võimaldama.
9) Järele vastatud töö hinne ilmub e-koolis tärniga „*“. See tähendab, et õpetaja muudab
algse hinde ning asendab selle järeltöö hindega ning järeltöö hinne ilmub koos tärniga. Näide:
õpilane saab töö hindeks „2“, õpilane sooritab järeltöö ning saab hindeks „4“, õpetaja muudab
(mitte ei kustuta) hinde „2“ hindeks „4“ ning see ilmub e-koolis automaatselt koos tärniga
„4*“. Trimestri või kursusehinde väljapanemisel võib õpetaja arvestada tärnidega hindeid.
10) Tegemata kodust tööd võib hinnata hindega „1“ ja õpetaja ei pea õpilasele
hinde parandamist võimaldama.
11) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase
poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „1“.
Järele ei saa vastata hinnet „1”, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise tõttu.

4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
1) 1. – 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines
kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Vanematel on võimalik õpilaste õpitulemustest
tagasisidet saada igapäevaselt e-kooli kaudu ning kolm korda aastas pabertunnistusel.
2) Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud vähemalt
3 hinde alusel, millest kaks on kontrolltööde või arvestuse hinded. Aastahinne pannakse välja
antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
Üleminekueksami hinne pannakse välja enne viimast trimestrihinnet ja seda arvestatakse
trimestrihinde välja panemisel.
3) Õppeaines, mida on õppekava järgi ettenähtud õppeaastas kokku üks kursus ehk 35
tundi, on aineõpetajal õigus välja panna kokkuvõtva hindena kursuse hinne. See tähendab,
et kokkuvõttev hinne pannakse välja pärast kursuse ehk 35 tunni lõppemist kursuse jooksul

saadud hinnete alusel ning aastahinne moodustub kursuse hinde põhjal. Aineõpetaja teavitab
õppeperioodi alguses õpilasi, kas hinnatakse kursuse või trimestrite alusel.
4) Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk" või on jäetud hinne välja
panemata, koostab kool selles õppeaines individuaalse õppekava või määrab mõne muu
tugisüsteemi (nt logopeediline abi, õpiabi, pikapäevarühm) vastavalt kooli õppekavas
sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Individuaalse õppekava
koostab aineõpetaja lähtudes õppenõukogu otsusest.
5) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja
pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
6) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole
kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud
õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".
7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja
arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
8) Lihtsustatud õppekavaga õpilased sooritavad 9.klassi lõpus koolieksamid eesti
keeles, matemaatikas ja vabalt valitud aines.
9) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja
oskuste omandamise toetamiseks jätab kool õpilase täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi
kahe nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu. Kool jätab õpilase täiendavale õppetööle
õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või
"nõrk". Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid
õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab vastava aine õpetaja.
Täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
Täiendavale õppetööle ei jäeta, kui õpilane on kolmanda trimestri lõpuks sooritanud
positiivsele hindele kokkuvõtva töö vastavas aines või rakendatud tugisüsteemid on andnud
tulemusi.
10) Kool jätab õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul õpilase klassikursust
kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik"
või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate
õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid
koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema
seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu toob oma otsuses välja
kaalutlused, millest tulenevalt on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

11) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase,
kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne
„puudulik“ või
„nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab
ära tema arvamuse.
11) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku
riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
12) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab kooli õppenõukogu. Õpilane, keda ei
ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.
Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse
järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul,
kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi
üleviimise ajas.
13) Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane nendes õppeainetes, milles tema poolt
õppekava omandatus ning teadmised ja oskused on vastavad hindele „nõrk“ või „puudulik“
või on jäänud hindamata. Täiendava õppetöö sisu ja ajakava kohta koostatakse aineõpetaja
poolt kinnitatud plaan.
14) Kõik täiendavale õppetööle jäetud põhikooli lihtsustatud õppekava (abiõppe
õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse
klassi olenemata täiendavas õppetöös saavutatud tulemustest.
15) Kooli õppealaste kohustuslike dokumentidel kasutatakse järgmisi tähistusi:

PÕK-põhikooli riiklik õppekava; LÕK-põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava; IÕK-
individuaalne õppekava; I, II, III-trimestrid; A –aastahinne; KA-kooliastmehinne; ÜE

üleminekueksami hinne, LE lõpueksami hinne; T-täiendava õppetöö hinne.

5. Põhikooli lõpetamine
1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt
„rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud
vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal
valikul.
2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse
alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

(1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
(2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või
õppeaine viimane aastahinne.
3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud
tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga
on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on
lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel
vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri
määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus
eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1
nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis
põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks
koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami
sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.
Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid
ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele
kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja
töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja
kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset
õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku
ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva
õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt
juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas
toimub õppimine iseseisvalt.

6. Käitumise ja hoolsuse hindamine
Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnormide järgimine koolis.
Õppeveerandi lõpul hindab õpilase käitumist õpetajate koosolekul, kus kõik aineõpetajad
annavad oma hinnangu, probleemse õpilase puhul arutatakse käitumist õppenõukogus.
Kirjalikku tagasisidet antakse vanematele trimestri lõpus.
Käitumist ja hoolsust hindab kool hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja
"mitterahuldav".
1) Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorra
nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt, esindab edukalt kooli, võtab aktiivselt osa kooli
üritustest.
2) Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud
käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorra nõudeid,
kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra
nõudeid. "Mitterahuldava" käitumishinde otsustab õppenõukogu. Õppenõukogu koosolekul
osalevad õpilase "mitterahuldava" käitumise arutamisel õpilane ja lapsevanem (eestkostja).
Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppetöösse ja tema kohusetundlikkus ning
järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
5 Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppetöösse alati
kohusetundlikult ja õpib võimetekohaselt.
6) Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse kohusetundlikult.
7) Hoolsushinde "rahuldav" saab õpilane, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid
ei ole järjekindel.
8) Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt ja
suhtub õppeülesannetesse vastutustundetult.9) Käitumise ja hoolsuse hinde märkimisel
kasutatakse järgmisi tähistusi: E-eeskujulik; H-hea; R –rahuldav; Mr-mitterahuldav.
Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul
pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos
põhjendustega.

7. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine
1) Teavitamisel juhindutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 55 sätestatust.
Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub kooli kodukorras sätestatud kordade kohaselt.
2) Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning
vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete
kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed
õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet.
Õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel,
tagatakse täiendav pedagoogiline juhendamine väljaspool õppetunde. Vajadusel kaasatakse
tehakse koostööd Innove keskuse spetsialistidega.
3) Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja
kodus õppimises.
4) Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning
tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
5) Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse
korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes.
Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad
üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.